PÕRANDATEST – HEA TEADA

ALUSPIND

Enne parketi paigaldamist on vajalik aluspind korralikult ettevalmistada, et vältida hilisemaid ebameeldivusi. Betooni puhul on oluline, et betooni niiskus ei ole liialt kõrge (max 65% RH) ja pind on tasane. Uus betoon peab olema vähemalt kolm kuud kuivanud, et välistada liigniiskust ja kuivamisel tekkivast mahukahanemisest tingitud probleeme. Tasandussegude kasutamisel on väga oluline, et kasutataks selleks ettenähtud tooteid, kuna vale segu puhul võib tasanduse kiht koos parketiga lahti tulla. Parketti võib liimida nii betoonile, kui ka vineerile (OSB-le), kasutades selleks spetsiaalselt ettenähtud liimi.

PUITPÕRAND

Puitpõrandaid on kasutatud juba sajandeid ning see on olnud läbi aegade sobiv põrandakattematerjal. Naturaalse puidu eeliseks võrreldes teiste kattematerjalidega on soojus ja kordumatu välimus.

MILLINE PUIT SOBIB SINU KOJU?

Kui otsustad puitpõranda kasuks, oled valiku ees, milline puit valida. Üsna tihti tehakse valik visuaalse emotsiooni ajel, arvestamata põranda kasutuskoormust ja kulumiskindlust. Puidu valiku juures peab arvestama, milline on tulevikus põranda kasutuskoormus - kas põrandal käiakse sise- või välisjalatsitega, eluruum või üldkasutatav pind, jne. Levinumaid pinnatugevuse määramise meetodeid on Brinelli meetod - Suurema väärtuse korral on suurem vastupidavus ka mehaanilisele koormusele. Erinevate puiduliikide vastupidavus on tingitud puidu tihedusest.

Eestis levinud okaspuidu liigid nagu kuusk (kulumiskindlus Brinelli skaala järgi 1,4 ja tihedus 390-480 kg/m³) ja mänd (kulumiskindlus Brinelli skaala järgi 1,6 ja tihedus 480-530 kg/m³) loovad küll sooja ning hubase miljöö, kuid samas on need väga vastuvõtlikud mehaanilistele vigastustele. Okaspuitu on sobiv kasutada kergema kasutuskoormusega põrandate puhul, peamiselt eluruumides. Okaspuidule jätavad oma jäljed üsna lihtsalt juba koerad, kassid, rääkimata tikk-kontsadest.

Suurema kasutuskoormusega põrandate puhul on soovitav eelistada lehtpuuliike nagu:

TAMM - kulumiskindlus Brinelli skaala järgi Ukraina tamm 3,2; Kanada tamm 4,2; Must tamm 7,5 ja tihedus 690-700 kg/m³
SAAR - kulumiskindlus Brinelli skaala järgi 4,1 ja tihendus 550-800 kg/m³
PÄHKEL - kulumiskindlus Brinelli skaala järgi 3,6
VAHER - kulumiskindlus Brinelli skaala järgi: Euroopa vaher 3,2, Kanada vaher 4,8 ja tihedus 560-650 kg/m³
Või valida eksootilist väärispuitu - mahagon, teak, merbau, wenge jne

MILLAL VÕIB PARKETTI VIIMISTLEDA?

Viimistlemata parketi paigaldamisel peab arvestama sellega, et enne põranda lihvimist on soovitav lasta põrandal kuivada 5-10 päeva ning alles seejärel saab põranda laki või õliga viimistleda. Nii nagu parketi paigaldamise puhul, peab ka enne viimistlemist jälgima, et põranda temperatuur, õhu ja parketi niiskus ei ületaks lubatut.

Parketi niiskus – lehtpuit ~5-8%; okaspuit ~8-12%;
Õhuniiskus ~50% RH;
Põranda temperatuur ~ +18 ˚C.

Seetõttu on soovitav teha renoveerimis-, ehitustööd, mis võivad ruumi õhuniiskust tõsta enne parketi paigaldust ja viimistlemist.

LAKK VÕI ÕLI?

Sageli on inimene põrandaviimistluse valimisel kimbatuses, et mis on parem kas lakk või õli. Üldiselt võib öelda, et mõlemad on omal kohal head ja piiranguid ühe või teise viimstluskihi puhul ei ole. Siiski võiks ruumide puhul (nt. köögi, esiku), kus on suurem võimalus vee sattumisel põranda ja määrdumisele eelistada lakki. Kui soovitakse puitpõrandat ka pesuruumi on parim lahendus õlitatud tiigipuu.

SUUREMAD ERINEVUSED LAKI JA ÕLI VAHEL

Põrandalakk moodustab puidu pinnale kulumiskindla kihi. Põrandaõli tungib puidu sisse ja lihtsalt impregneerib puitu ning kaitsekiht tekib puidu sees. Tekib kulumisele väga vastupidav pind, mis kaitseb pinda kulumise ja määrdumise eest. Õlitatud pind jääb naturaalne ja soe, sellisel põrandal kõnnite otse puidul. Lakitud pind hakkab juba järgmisest päevast kuluma, kuni tekib vajadus terve põrand uuesti lihvida ja üle lakkida. Õigesti hooldatud õlitatud pind muutub aja jooksul aina paremaks ja võib öelda, et põrand ei näe enam kunagi liivapaberit. Käidavamates paikades on hiljem võimalik teha kohtparandusi või pöörata neile hooldamisel suuremat tähelepanu. Kui õlitatud põrandale jäävad veeplekid, viitab see kehvasti tehtud tööle, kuna korralikult õlitatud puit on õliga küllastatud ja mustus ning vedelik ei saa puidu sisse minna. Õlitatud põrand omandab sügavama ja ilusama värvi kui lakitud põrand.

ÕLITATUD PÕRANDATE HOOLDAMINE

Õlitatud põrandate regulaarse puhastus- ja hooldusvahendina sobib kõige paremini selleks ette nähtud põrandapesu seep, kuna liiga suure pH-ga puhastusvahend kahjustab õlitatud põrandat.

Aegaajalt tuleb õlitatud põrandate puhul teostada ka hooldusõlitust. Hooldusõlituse sagedus sõltub mitmetest teguritest – milline on põranda kasutuskoormus, kas põrandal käiakse sise- või välisjalanõudega, kuidas on õnnestunud põranda õlitus (kas on kasutatud poleerimismasinat või on õlitus teostatud käsitsi) väga oluline on, et kasutataks õlitatud põrandatele mõeldud puhastusvahendeid.

Hooldusõlituse vajadust saab hinnata eelkõige visuaalse vaatluse teel, kui nn. käiguradade pinna toon erineb vähese kasutuskoormusega pinnast (näit. laua alune pind) siis on õige aeg teha hooldusõlitus. Kindlasti ei tohi oodata ajani kuni puit hakkab mustust ligi võtma, siis enam tavapärase hooldusõlitusega ei pääse. Kui teostada hooldusõlitust õigeaegselt, on võimalik seda teha ainult käiguradadel ning see päästab teid suurematest kolimistest. Väljakujunenud hooldusõlituse välbad on 1 aastast kuni 3 aastani sõltuvalt põranda kasutuskooarmusest ja regulaarsest hooldusest.

Õlitatud põrandatele on vajadusel võimalik teha ka kohtparandusi, kuid selle eelduseks on, et esimene õlitus on teostatud õliga, mis ei muuda puitu kollakaks (lahustivabad põrandaõlid).

LAKITUD PÕRANDATE HOOLDAMINE

Lakitud põrandate igapäevaseks hoolduseks tasub samuti valida selleks sobilik puhastusvahend. Spetsiaalselt selleks ettenähtud vahenditel on hooldav toime. Näiteks Synteko sarjast sobib lakitud põrandatele vahavaba Synteko Super Clean. Puhastusvahend jätab puhastatud lakipinnale õhukese siidmati leelisevaba mittelibiseva antistaatilise hooldava kile, mis lahustub põranda pesemisel. Kile suurendab põrandalaki kulumiskindlust ja hoiab põranda kaunina.

Parim võimalus pikendada lakikihi eluiga on seda aegajalt (sõltuvalt põranda kasutuskoormusest) värskendades. Lakitud põranda värskendamiseks ja hooldamiseks on spetsiaalsed vahendid, mis kaitsevad lakikihti ja annavad põrandale uue sära (näiteks Synteko Newshine).

ÕLITATUD PÕRANDA ILU

Naturaalne põrandaõli toob puidu värvid esile ning tekstuur joonistub kaunilt välja. Eriti effektne värvidemäng on eksootiliste puiduliikide puhul, kuid ka kodumaiste puiduliikide, nagu tamme ja saare puhul on erinevus hästi märgatav.

Kui on soov saada endale õlitatud põranda sügavate toonidega viimistlus, kuid pelgate põrandahooldust siis on naturaalse põrandaõli puhul võimalik kasutada õli krundina enne veepõhise lakiga lakkimist. Sellisel juhul saab lakitud põrand õlitatud põranda välimuse.